Harry Dresdeni sarja neljandas romaanis kurvastab Harry Susani lahkumise pärast, mida ta peab enda süüks, ei maga ega söö ja teda ähvardab korterist välja tõstmine. Kuid ta vaenlased ei lase tal masenduses endasse tõmbuda – ta on sunnitud vastu astuma Võlurite Nõukogule, milles arutatakse Punaste Vampiiride ultimaatumit: saata neile Harry Dresden või läheb sõjaks. Lisaks saabub tema juurde klient, kes teeb talle pakkumise, millest ta ei saa keelduda – välja uurida, kes mõrvas kohaliku kunstniku Ronald Reueli.
Kirjastus Fantaasia
Tõlkinud Iris-Barbara Jeletski
302 lk
See on noore Isaac Asimovi esimene romaan, mis pani aluse Galaktikaimpeeriumi romaanidele ja Asumi sarjale.
Ühel hetkel on Joseph Schwartz õnnelik pensionile läinud rätsep Chicagos, 1949. aastal. Järgmisel on ta abitu võõras Maal esimese Galaktikaimpeeriumi kõrgajal. Maa, nagu ta varsti teada saab, on stagnatsioonis, vaid kivike taevas, mida põlgavad kõik 200 miljoni Impeeriumi planeedi asukad, sest Maa inimesed julgevad väita, et see on inimkonna päriskodu. Ja Maa on vaene, suurte radioaktiivsete piirkondadega – nii vaene, et kõik Maa elanikud peavad kuuekümneselt surema.
Joseph Schwartz on kuuskümmend kaks.
Kirjastus Fantaasia
Tõlkinud Jaana Talja
200 lk
Meie esiisade unistused ja armastus kodumulla vastu on kadumas ja Eesti talu katused varisevad. Kunagise peremehe pojapoeg elab nüüd välismaal ega tea enam sedagi, kes oli Tammsaare. Kummaliste sündmustega seoses sünnib peremehe pojapojapoeg liiga väikese peaga. Kaitseingli lohakuse tõttu kukub poiss kõrgelt ja saab lisaks peavigastuse. Operatsiooniga loksuvad aga vanaisade geenid paika ja ta saab kontakti oma vaarisaga. Originaaltekstist midagi teadmata kirjutab ta romaani„Õigus ja tõde”.
Eesti Keele Sihtasutus
238 lk
Sisuliselt Asumi eellooks oleva romaani tegevus toimub ca 10000 aastat tulevikus, tükk aega pärast Roboti-tetraloogia sündmusi, ent kaua enne Asumit – Trantor on alles laienemas ja kuigi Maa on radioaktiivne, seal ikka veel elatakse.
Planeet Tyrann valitseb 50 planeedist koosnevat impeeriumi Hobusepea udukogu lähedal, piirates alistatud planeetide arengut ja nende omavahelist suhtlemist. Biron Farrilli, Nephelose planeedi tähtsaima aadliku poeg on Maal ülikooli lõpetamas, kui ta saab teada, et tyranlased on ta isa kinni võtnud ja hukanud. Ta leiab end mässu, poliitiliste intriigide ja spionaaži segapuntrast, võitlemas Tyranni despootidega ja igal sammul eluga riskimas.
Kirjastus Fantaasia
Sari: Sündmuste horisont
Kaanepilt John Harris
Tõlkinud Martin Kirotar
„Öine vahetus” (Night Shift; 1978) on õuduskirjanduse kuninga ja 20. sajandi kõige menukama ulmekirjaniku Stephen Kingi (1947) esimene ja kriitikute ning fännide hinnangul ka tema kõige parem novellikogu. Raamatule on sissejuhatuse kirjutanud Kingi üks lapsepõlve lemmikkirjanikke, meilgi tuntud ameerika krimiklassik John D. MacDonald. See on kogumik, milles on tunda veel noore Stephen Kingi värskust, kogumik, mille palad on eelkõige ehedad ja karged õuduslood, tihti lühikesed ja novelliliku lõpplahendusega, mitte Suur Kirjandus, mida King oma viimastes literatuursema ambitsiooniga kogumikes („Pärast päikeseloojangut” (Just After Sunset; 2008, ek. 2012)) üha enam viljelema on hakanud. „Öine vahetus” sisaldab 20 Kingi varase loomeperioodi tuntumat pala nagu „Öine vahetus” (The Graveyard Shift; 1970), „Ma olen uks” (I Am Doorway; 1971), „Maisi lapsed” (Children of the Corn; 1977) ja „Jerusalem’s Lot” (1978). Mitmest selle kogumiku loost on saanud alus populaarsele õudusfilmile, olgu selleks siis maailmakuulus „Children of the Corn” (filmid 1984, 2009), „Maximum Overdrive” (film 1986) või „The Lawnmower Man” (film 1992).
Lisaks Cthulhu-õudusele ja lovecraftilikule Uus-Inglismaale kohtame selles kogus õõvastava ökosüsteemi moodustanud hiidrotte, teistelt planeetidelt kaasa toodud tulnukõudust, peopessa tekkivaid silmi, ellu ärkavaid mängusõdureid oma hirmuäratava lahingarsenaliga, teadvuse omandanud masinaid, laste usukultusgruppi maisipõllul ja paljut muud hirmutavat ning õudustäratavat.
Kirjastus Fantaasia
Tõlkinud Silver Sära, Kristi Kartašev, Andreas Ardus, Raul Sulbi, Eva Luts
Kaanepilt Meelis Krošetskin
Orpheuse Raamatukogu
„Kujuteldavate olendite raamat” on üks eriline pärl Borgese loomingu pikas reas. Kirjutatud keskaegse bestiaariumi vormi järgides, viib see meid Läänemaise kultuuri juurte juurde, kirjeldades lugejale rohkeid inimmõistusest sündinud olendeid, kes on asustanud mütoloogiaid ja religioone, kirjandust ja filosoofiat, müstikute nägemusi ja poeetide unenägusid.
Samal ajal kannab see raamat meid ka Borgese loomingu juurte juurde, tema mõjutajate ja inspiratsiooniallikate juurde, ja annab võimaluse näha ühekorraga neid kive, millest see maailmakuulus kirjanik on oma loomingut ehitanud.
Kirjastus Tänapäev
Tõlkinud: Ehte Puhang
