Kuii Dune 2 aastal 1993 välja tuli, oli kogu kontseptsioon reaalajas toimuvast - pealtvaates strateegia, baaside ehitamine ning üksuste liigutamine - uudne. Hetkel sellesse aega tagasi ei läheks, juba mõte iga üksuse üksikult liigutamisest tekitab peavalu. Elukvaliteeti parandavaid uuendusi tõi juba C&C seeria aastal 1995, mis lasi kümneid üksuseid korraga liigutada. Veidi hiljem arendati välja veelgi mugavust lisav "Attack Move" käsklus, mis lasi võileibu teha samal ajal kui ekraanil olev tankiarmee paari klikiga vastased kiviaega tagasi saatis. Reaalajastrateegia mängud on üksteist üle trumbata üritades läinud paraku ülemäära keerukaks. Red Alert 3-es ja Starcraft 2-es on igal üksusel eraldi võimed, mida peab 200 klikki minutis tehes realiseerima, et mitte mitmikmängus häbisse jääda. Mängimine on justkui muutunud tööks, mida peab tegema tuhandeid tunde, et teisest -  tõenäoliselt 13 aastasest poisist Turbastanis, parem olla.

Kui taoline reaalajas strateegia ka Sinu pea pigem halliks teeb, kallis lugeja, oled jõudnud õigesse kohta!

Illustratsioon 1

Keskaeg draakonite ja võluritega


Majesty viskab kiirustamise ja mitmikmängu e-suguti näitamise minema, asendades selle hea muusikaga, läbimõeldud majade paigutamise ja planeerimisega. Üksuste üle otsene kontroll puudub, selle asemel tegeled niiditõmbamise ja oma kuningriigi alamate mõjutamisega.

 

Majestys algab kõik Paleest, kus elad Sina, suure kuningriigi haldaja, samas olukorda pealtvaates seirates. Nõnda hakkab iga tasand ja igas tasandis on sul natuke maksuraha, et erinevate kangelaste tsunfte asutada, sepikoda ehitada või kaitsetorne püstitada.

Tsunftidest saab värvata sõdalasi ent nende tegevust kontrollida ei saa. Kõigil on omad elud, mured ja eesmärgid ning jääb vaid loota, et neile läheb see korda, et turuplats põleb ning palee müürist kivitükke vallikraavi kukub.

Õnneks saab toimuvat mõnevorra mõjutada preemialippudega, lükates mõne vastase pea kohale korralik lunatasu ning siis on võimalik, et su alamad lahkuvad lõbumajast, et oma mõõk Minotauri pähe sutsata.
Veelgi parem - õigeid pühamuid, templeid või võlurite kodu ehitades tekib võimalus maksuraha eest loitsusid kasutada, et oma isepäiseid alamaid aidata. Kõik vahendid alates tervendamisest, kaitserüüst, elluäratamisest kuni suurte äikesetormideni on olemas, kui vaid jätkub nutsu ja oidu, et neid vahendeid kasutada.

Illustratsioon 2 palee


Kõik saab alguse paleest

Aga alamad on tõesti isepäised – nad tegutsevad ekraanil ise oma parema äranägemise järgi ning neid ei saa hiire ega klaviatuuriga kontrollida. Ja nad on vägagi isikupärased. Mõnevõrra saab kõigi käitumist ette aimata – metsavahid uurivad kuningriiki ümbritsevat loodust, sõdalased ostavad sepikojast varustust ja käivad metsistunud metsades vastaseid otsimas, et ennast proovile panna. Võlurid veedavad enamuse ajast raamatukogus, kukuvad pikali ja surevad kui nende peale veidi soojem tuuleke puhub, ent suudavad kõige võimsamate loitsudega vajadusel isegi draakoni taevast alla tõmmata. Nn. Kelmid on ammuga osavad kütid, ent sedavõrd riukalikud, et varastavad vahel omaenda kuninga tagant maksuraha. Vampiir-preestrinna muudab kuningriigi veidraks kohaks, kus jalutavad ringi taltsutatud skelett-sõdalased ja ebasurnud. Relvitud mungad uitavad ringi ja panevad kuningriigis kasvama tervendavad taimed, millega teised kangelased endale kosutavat võlujooki valmistavad.

Neid näiteid on lugematult, ent kindlasti võib öelda, et Cyberlore-i arendajad on osanud absoluutselt igale kangelase klassile midagi sellist anda, mis on meeldejääv ning mis vastavalt tasandile kas vajalik või niisama lahe tundub.

Majesty kõige ilusamaks omaduseks võib lugeda, kuidas kangelased kes alustavad nõrkade ja väetitena, muutuvad õnne, parema varustuse ning mängijapoolse abi tõttu võimsateks lvl 666 titaanideks. Selle käigus on võimalus vaadata, kuidas taaskord, alati isikupäraselt ja humoorikalt nime saanud kangelane su kuningriiki kaitseb, kolle peedistab ning korduvalt napilt surmasuust pääseb. Selles mõttes on Majesty justkui Sims, kus kiindumine tegelastesse on peaaegu nagu kiindumine omaenda perekonna liikmetesse. Sa oled koos nendega palju üle elanud ja näinud, kuidas nad suureks on kasvanud. Higi ja pisaraid on valatud ning teenitud kulla eest on sõdalane ostnud endale sädeleva ja võimsa turvise ning relva ja kaitset pakkuva loitsu. Oskuseid on treenitud viimseni ning kangelase tegevus lahinguväljal meenutab justkui Hiina Kung-Fu filmidest tuntud peategelast, kes pingutuseta varbaga ennast maa küljest eemale lükkab ja mõõku viibutades ringi lendab.

Aga siis saab ta ikkagi surma...
Samal ajal kui sina uut turuplatsi paigutasid või mujale vaatasid, tekkis su kangelase ümber kolm vampiiri ning draakon, kellest ta jõud kahjuks üle ei käinud.
Mäng annab alati teada tegelase surmast iseloomuliku heliga, samuti on võimalik kaardiga tuvastada surma toimumispaik.

Kuid väga väga harva on võimalik teda uuesti ellu äratada.

Südamed saavad murtud, kättemaks vannutud ja juba liigub kursor vastava kangelase kodukoha peale, et 1000 kulla eest uus level 1 amatöör värvata. Kogu suurepärane tsükkel hakkab uuesti.

Illustratsioon 3

Hetk hiljem heliribal: "Evil... Has won" :'(


Kui see kõik tundub olevat suur emotsionaalne koorem ning meeletu vastutus, siis eks ta veidike ole ka. Õnneks pakub mäng piisavalt algtasemel võimalusi, kuidas vaikselt erinevaid asju katsetada enne kui ajalimiidi ja draakonitega tasandites enda oskustes pettuda tuleb.

Tasandeid pakub mäng tervelt 31 ning nende hulgas on väljakutseid algajale, edasijõudnule, eksperdile ning meistrile. Erinevaid põnevaid stenaariume on palju ja kindlasti ei ole tegemist tüüpilise reaalaja strateegia näitega, kus iga kord on ülesandeks ehitada baas, värvata sõdalased ning seejärel sõita vastastest üle.
Majesty puhul tahakski kõige rohkem soovitada enne mängimist vaadata läbi lühike õppevideo, sest kasvõi näiteks maksuraha kogumine on raskemate tasandite läbimiseks lausa hädavajalik oskus.

Turuplatse tuleks ehitada rohkem kui üks ning nende kõrvale võiks ehitada üks või kaks kaitsetorni, et maksukoguja saaks kiirelt maaaluste tunnelite kaudu kaitserajatisse sisenedes kotisoleva kulla eelarvesse tuua. Nõnda saab vältida olukorda, kus punapõskne, veidi naiivne ning trullakas maksukoguja teel Palee sissekäiku rott-meeste, trollide või muude kollide ohvriks langeb.

Kui üldse Majestyt kuidagi kritiseerida, peaks rääkima tehisintellektist. Neid arvukaid kordi, kus sõdalane täiesti seletamatult otsustab tervendavat võlujooki joomata jätta ning pahalastega enesetapjalikku võitlusse asub, on veidike liiga palju. Jah - mõnikord vaatad tõesti antud tegelinski atribuute ja avastad, et kahemeetrise kuvaldaga lihamäe intelligentsuse näitaja on 2 - aga siiski. Ka täiesti tobedalt saab surma vägagi taibukaid tegelasi. Tunne, et mängu juhuslike numbrite generaator on sulle koha kätte näidanud ning su saatus pole päris sinu oma kätes, on ebaõiglane.

Teisalt tekitab kalibreeritud loteriiga sarnanev lahingutegevus piisavalt palju ägedaid momente, mis muudab kogu mängukogemuse kordumatult põnevaks.

Samamoodi nagu kindel võit võib osutuda kaotuseks, juhtub ka seda, et viimse elunatukese küljes rippuval kangelasel õnnestub paari osava löögi läbi eluga pääseda ning tagasi kõrtsi taastuma minna. Kus õllekannud ja baaridaamid tervendavad kõik haavad.


Mõningaseks puuduseks on ka see, et osad tasandid on sedavõrd rasked ning neid tuleb alustada korduvalt uuesti. Palee peab kaardil olema ettemääratult õiges kohas. Kui tead ette, et draakoneid igast suunast mingil hetkel tulema hakkab, annab olulise strateegilise eelise oma külaga kaardi nurgas paiknemine.

 

Illustratsioon 4

I've gotta bad feeling about this...


 

Lõpetada tahaks kiitustega. Heliriba on suurepärane ja olustikule vastav - keskajast pärit instrumentide sümfoonia paitab kõrvu nii rahulikumatel kui ka kaootilisematel hetkedel.

Graafiline disain on vaatamata madalale ekraani resolutsioonile hea näide sellest, kuidas arendaja on pidanud pingutama, et piiratud võimalustega ekraanile isikupära ja ilu tuua. Tulemuseks on aegumatu disain, mis ei tohiks ka tänapäeval kedagi eemale tõugata. Võlurid on sortside kombel habetunud vanamehed koonuseliste peakatetega. Paladinid on plaatturvisega kaetud sõdalased, kes käivad kirikus. Kõik pahalased on ekraanil kergesti ja lihtsasti tuvastatavad, verdtarretavalt hirmuäratavad, kuigi kahjuks mitte nii hästi animeeritud kui võiks.

Mäng on täis topitud kavalaid disainivalikuid, mis tekitavad elava ning värvika olustiku. Kangelasi värvates tekivad suvalistesse kohtadesse väikesed talumajad, mis vaikselt linna piire laiendavad. Kui manalateed on läinud liiga palju sõdalasi, tekib ühtäkki linna surnuaed, millest aeg-ajalt ebasurnuid haudadest tõuseb, kes lähimat kõrtsi või turuplasti rüüstama asuvad.
Linna kasvades tekivad maapinnale kanalisatsiooni sissepääsud, mille rentslites elavad elukad, kes aeg-ajalt tänavatele ilmuvad ja linnaelanikele rahu ei anna.

See ja muud nüansid tekitavad tunde, et mängija silme ees kasvab võimas ja kõigi eluliste probleemidega kuningriik, milles elavate tegelaste õnn ja mured sulle korda lähevad.

Sarnaselt Heroes of Might and Magic seeriaga on suutnud Majesty arendajad süstida oma mängu seda maagiat, mis paneb sind olustikku sisenema ja selles elavatest tegelastest hoolima.


Illustratsioon 5


Aegumatu disain

Ja mis peamine - kogu mängukogemus on tšill.

Tegemist on manipulatiivse niiditõmbamisega ja oma sõdalastele kaasaelamisega. Halliks kardinaliks olemisega, kes muuhulgas jaotab raha ja jagab ehitusmeestele ülesandeid.

Värvatud tegelased elavad oma elu ja mängija ülesandeks on vaid pakkuda võimalusi, et neil hästi läheks. Ainult koos tegelaste edu ja õnnestumistega on võimalik iga järgnev tasand võita.

 

Aga miks kirjutada sellest kõigest ulmeteemalises ajakirjas kui tegemist on ilmselget fantaasia valdkonna mänguga?
Sest see ongi ulmeliselt hea!
Säästke pigem sellel suvel nahka päikese eest, pange tööle õhukonditsioneer, laske alla rulood ning sisenege Ardania mütoloogiliselt rikkalikku keskaegsesse fantaasiamaailma.
Enne kui ühilduvus uuemate arvutitega enam võimalik pole.

 

Pealkiri: "Majesty: niiditõmbaja kuningriik"

Mänguaeg: 20-40h
Mängu tüüp: pealtvaates God-game tüüpi reaalajas strateegiamäng

Hind: 2,5 – 10 euri (Steam-is ja GoG-is seisuga 28.4.19)
Väljaandja: Hashbro Interactive (algne), Paradox Interactive (HD edition)

Arendaja: Cyberlore Studios

Väljalaske aasta: 2000 (algne), 2012 (Gold HD)


Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0627)