Aprilli ehk sulakuu kohta uurides, et kas sellel on ehk mõni naljakas nimetus, ei torganud midagi väga naljakat silma. Küll aga avastasin, et 25. aprill on markusepäev, mille kohta võib lugeda järgmist: “Eestis kutsuti markusepäeva ka äkksurmapäevaks. Usuti, et kui sellel päeval künda või muud põllutööd teha, siis surevad ootamatult loomad.” Vanad eestlased tundusid kaunis närviline ja morbiidne rahvas olevat. Aprilli alguses tundus olukord hetkeks üsna nutune olevat - produktiivsemad ulmikud ja kaasautorid istusid kõik kas loomepalavikus ning kirjutasid jutuvõistluse jaoks jutte või olid hoopiski armunud ja suhtusid mu ettepanekutesse midagi üldkasulikku teha eluterve skepsisega. Siiski õnnestus mul inimeste loomuomast empaatiat ära kasutades jää ära sulatada.

Mis ma välja peksin? Sulbi kirjutas lühikese ja otsekohese vihakõne (ta enda määratlus) ulmesõnauste kohta. Raamatuarvustusi laekus ootamatult kaks - Skarp arvustas Nikkarevi "Maagiat" ning oma suureks rahuloluks leidsin täna hommikul postkastist ka Belialsi arvustuse "Newtoni esimesele seadusele".

Minu veel suuremaks rahuloluks on seekord ka mitu mänguarvustust: Aap võttis ette "Majesty" ja Martin Nõmm arutab varsti ilmuva "Vampire the Masquerade" järje valguses sarja nüüd siis esimest osa. Toimetusega seda teemat arutades mõtlesime, et no Paradox on muidugi kogenud mängutegija, aga kas grand strategy žanritega rasva läinud mängustuudio ei ole ehk liiga suurt tükki hammustanud? Ning kas on karta, et me peame tervikliku mänguelamise saamiseks välja käima ~300 € nagu näiteks Crusader Kings 2 eest...? Mõningast hirmu tekitab ka nende uus Imperator: Rome, mis on hetkel üsna mittemidagiütlev mänguke. Riho mängis Metro Exodust ning ajas sellega minulgi hamba verele ja kirjutas sellest ülevaate. Peatun korraks ka sellel, et miks ma mänguarvustustest headmeelt tunnen. "Ulme" seostub eeskätt ja ennekõike ikka kirjandusega, vähemal määral filmidega. Nii et ulmet eelkõige kirjutatakse ja loetakse ning by default on ka Reaktoris kõige tähtsamal kohal kirjandus, jutud ja tõlkejutud ning raamatuarvustused ja nii edasi. Arvutimängud on hämar ala ja mulle meeldib hämarate alade uurimine ja "ulme" mõiste laiendamine ning sidumine võimalikult mitmekesiste kultuuritahkudega.

Käidi vaatamas "Tasujaid" ning kirjutati ka paar juttu. Väsimatu Skarp kirjutas jutu golemist, mängu tulevad Stalin ja Brežnev ning ka Mairi Laurik murdus minu ja Metsavana ühissurve all ning saatis meile värske loo. Ja lõpuks lõi toimetus ise ka käed külge ning avaldamisele läheb meie oma Artur Räpi jutt "Kollased silmad öös". Mitmekesine valik lugemist kenadeks kevadõhtuteks, kuigi ilmateade lubab laupäevaks miinuskraade ja mul on salli ja kinnaste kandmisest kõrini... Laura järjejutt läheneb vaiskelt lõpusirgele, järgmises Reaktoris tuleb loo lõpplahendus. Püsige lainel!

Mul on kombeks peatoimetaja veergu kirjutada mitmes jaos ning mõned mõtted ma salvestan kuu jooksul drafti. Nii et kui ma selle faili siin avasin, siis tervitas mind lause: "Reaktoris võite avaldada pseudonüümi all ja kaitseme teie anonüümsust oma vere ja õlle hinnaga! Hirm häbi ees ei pea varjutama loomerõõmu!" Mul läks tükk aega, enne kui ma aru sain, et mida ma sellega mõtlesin ja kust see üldse tuli ja kas ma olin seda kirjutades kaine, aga ühe jutu autoriks on märgitud Müütiline Inimkoi. See tekitas küsimuse, et kas taas on käest T. R. Hiinlase ajastu, aga ei, ei ole. Ma aktsepteerin pseudonüüme senikaua, kuniks need ei ole ropud, liignõmedad, päevapoliitilised ega sarnane liialt olemasolevate inimeste nimedele. Loodan, et kõik lugejad on sellega rahul...? Kuna mul pole ainsatki mõistlikku põhjenduist, et miks Müütiline Inimkoi onleks kehvem kui Ander Skarp või miks Ander Skarp oleks kehvem Jüri Jürissonist vms, siis las olla nii. Nagu ma olin meeltesegaduses kirja pannud - loomerõõmu ei pea miski varjutama.

Lisaks muudele juttudele on meil seekord ka kaks tõlkejuttu ja raamatukatkendeid. Tutvuda võib uudiskirjandusega ning sellekuine ulmestaar on Jakob Rosin, kellest on meil kõigil palju õppida. Poisid käisid HÕFFi kaemas ning tundub, et kõik peale minu veetsid aprillis mõnusasti aega - lugesid, mängisid, käisid üritustel.

Kaanepildi pani toimetus ise kokku ning kujundas Toivo Tooming.

Head lugemist!


Tervitades
Triin & toimetus