Kõhedad muinaslood
Mart Sander

Mart Sanderi uus kogumik „Kõhedad muinaslood“ on põnev uudis kõigile õudus- ja fantaasiasõpradele. Sellesse autori enda poolt illustreeritud novellikogusse on koondatud seitse lühemat või pikemat lugu – novellidest lühiromaanideni – mis pakuvad lugejale terve nädala jagu kõhedust. Osa lugudest on ilmavalgust näinud inglise keeles, osa ilmunud erinevates kogumikes, osa aga kirjutatud spetsiaalselt kogumiku tarbeks (seitsmest loost viis ilmuvad eesti keeles esmakordselt). Allegoorilised muinasjutud taaselustavad meie ürgsed hirmud pimeduse, üksinduse, teispoolsuse, nõiduse ja needuse, deemonite ja rahutute hingede ning kõige selle ees, mille kohta me tavatseme öelda: „seda pole olemas“. Siin raamatus on.

Kirjastus Literarity
298 lk


Silber. Kolmas unenägude raamat
Kerstin Gier

„Kolmas unenägude raamat“ on Saksamaa menukaima noorteautori „Silberi“ triloogia vinge lõppvaatus.

On märtsikuu ja Londonis on kevad ukse ees. Liv Silber seisab aga silmitsi kolme muret tekitava probleemiga.

Esiteks: ta valetas Henryle.Teiseks: see unenägude värk muutub üha ohtlikumaks. Arthur on unenägude maailmas saanud jälile saladustele, mille abil on võimalik korda saata uskumatuid sigadusi. Ta tuleb iga hinna eest peatada. Kolmandaks: Livi ema Ann ning Graysoni ja Florence’i isa Ernest plaanivad juunis abielluda.

Ernesti kurjal emal Kookeril on oma poja pulmadeks suured plaanid, mis paraku ei kattu vähimalgi määral pruudi omadega. Nüüd peab Liv tööle panema kogu oma nutikuse ja tahtejõu, et ähvardavat katastroofi ära hoida. Hea õnne ja usaldusväärsete sõprade olemasolul pole aga ükski olukord päris lootusetu.

Kirjastus Pegasus
Tõlkinud Katri Soe-Surén.
352 lk


Cress
Marissa Meyer

„Kuu kroonikad“ on Marissa Meyeri viiest raamatust koosnev sari, kus uue futuristliku võtme saavad tuntud muinasjutud Tuhkatriinust, Punamütsikesest, Rapuntslist ja Lumivalgekesest.

Satelliidile vangistatud, tipptasemel häkker ja valmis maailma päästma – Cress ei ole tavaline hättasattunud preili. Cress kasvas üles vangina. Kaaslaseks vaid võrguekraanid, on ta sunnitud täitma kurja kuninganna Levana käske. Seekordseks ülesandeks on leida Cinder ja jälgida ta nägusat kaasosalist keiser Kaid. Kuid kuninganna Levanal ei ole aimugi, et tagaotsitavad ja kihlatu plaanivad ta kukutada… Kui teed ristuvad ja vabaduse hind tõuseb, ei ole õnnelik lõpp Cressi, Scarleti ja Cinderi jaoks kunagi kättesaamatum tundunud.

Kirjastus Pikoprint
Tõlkinud Karin Kull
626 lk


Kodukäija
Åsa Larsson ja Ingela Korsell

Sarja „PAX” 10. raamat

Oraakli kaardid ennustasid kaarnavennastele katastroofi. Ennustus hakkab tasapisi täide minema. Õige varsti peavad Viggo ja Alrik ära kolima. Nad saadetakse Mariefredist kasuvanemate Andersi ja Laylah’ juurest minema. Viggo meelest on see kõik Irise süü. Aga kui ta järsku taipab, kus võiks olla neile vajalik kood, süttib pimeduses väike lootusekiir. Kas vennad suudavad Mariefredi ja maailma päästa, enne kui must nõid salaraamatukogusse sisse pääseb ja tondi äratab? Aeg tiksub, pimedus murrab sisse – viimast korda!

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Kadri Papp
256 lk


Salajaki lahing
Johan Theorin

„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.

Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm, kui olendid hakkavad inimesti ründama ja sööma ning inimestel tuleb lahinguks valmistuda. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.

Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse värske saagiga. Samal ajal moodustatakse riigis viitrite vastu suurt sõjaväge ja ka vennad Eggid põgenevad oma Smålandi kodutalust, et sõjaväega ühineda. Vanem vend Samuel unistab rüütliseisusest, keskmine vend Niklis tahab saada sõduriks. Noorim vend Jöran, kes hoiab end aga tülidest ja kaklustest eemal, järgneb vendadele, et nad hoopis tagasi koju viia.

Sõjavägi marsib põhjapoolsete mägede suunas ja möödub Storsjö järvest, kus liitub foogti sõjameestega. Nendega ühineb ka foogti tütar Lovisa, kes Samueli silmapilkselt ära võlub. Lovisal on aga oma salarelv – järves elav lohemadu.

Oma rännakul puutuvad vennad Eggid kokku küsimuste ja probleemidega, mis kõnetavad ka tänapäeva teismelisi: perevägivald, rahalised raskused, seisusevahe, sõprus, armastus, vastuoluline info. Keda ümbritsevatest uskuda ja keda mitte? Kas järgida oma teed või usaldada kedagi teist? Kas kindlaks kujunenud arusaamadel on ikka tõepõhi all?

Kirjastus Eesti Raamat
Tõlkinud Heidi Saar
320 lk



Topeltstaar
Robert A. Heinlein

Hugo auhinnaga pärjatud romaan «Topeltstaar» on ameerika ulme suurmeistri Robert A. Heinleini (1907–1988) kaheksas maakeelde jõudnud raamat. Töötu näitleja Lorenzo Smythe palgatakse kehastama populaarset poliitikut John Joseph Bonfortet. Oponendid on Bonforte röövinud ning Smythe peab eelolevaid valimisi silmas pidades hakkama tema teisiku rollis kaitsma poliitiku vaateid, mis on tema enda jaoks vastumeelsed.

«Topeltstaar» räägib loo sellest, kuidas vastanduvad näitleja ja poliitik, kuidas staarnäitlejast saab tähtpoliitik.

Kirjastus Fantaasia
Tõlkinud Tatjana Peetersoo
184 lk


India printsessi pärandus
Jules Verne

Esmakordselt eesti keeles ilmuv „India printsessi pärandus“ ei ole eksootilises keskkonnas toimuv romantiline seiklusjutt, nagu võiks arvata romaani pealkirjast, vaid sünge ja düstoopiline ulmevisioon kahest drastiliselt erineva ühiskonnamudeli valinud linnast. Nendeks on ühe ja sama India päranduse eest Ameerikasse rajatud saksa teadlase juhtimisel toimiv Stahlstadt – Teraselinn – ning prantsuse teadlase ideaale järgiv France-Ville. Selles superrelvadega peetava sõja ohtu käsitlevas romaanis rõhutas Jules Verne esmakordselt nii nähtavalt teaduse ja tehnoloogilise progressi ohtusid. Romaan on omaaegsete gravüürjoonistustega rikkalikult illustreeritud.

Kirjastus Viiking
Tõlkinud Martin Kirotar
208 lk

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0914)