Takerdunud maa

Paolo Bacigalupi, Tobias S. Buckell

Paolo Bacigalupi ja Tobias S. Buckelli lühiromaanide kogumiku „Takerdunud maa“ (The Tangled Lands; 2018) tegevus toimub fantaasiamaailmas, kus inimestel on keelatud võlukunsti praktiseerida. Iga kord, kui keegi midagi nõiub, paneb see kasvama väga ebameeldiva taime, okasväädi, mille torge võib inimese magama panna nii, et ta sellest enam ei ärka. See taim on juba vallutanud suure osa maailmast, mida nad tunnevad, põhjustades suurt põgenike voolu Khaimi linna, mida siiani on õnnestunud okasväädi eest kaitsta. Ometi on inimestel oma igapäevaste vajaduste ja eriti tervendamise jaoks ikka tarvis mõni loits lausuda, aga kes maagiaga tegelemisega vahele jääb, seda ootab kohtumine timuka kirvega. Kogumiku lood: Paolo Bacigalupi, „Alkeemik“; Tobias S. Buckell, „Hukkajanna“; Paolo Bacigalupi, „Khaimi lapsed“; Tobias S. Buckell, „Sepa tütar“.

Eesti keeles on ilmunud kolm Paolo Bacigalupi (1972) lugu, millest kaks on Stalkeri võitnud. Auhindu on ta saanud rohkelt teisigi, torgates silma selle poolest, et tema saadud auhindade hulk on avaldatud teoste hulgaga võrreldes ebatavaliselt suur. Ta romaan „The Windup Girl“ sai Hugo, Nebula, Locuse jt auhindu, mitmed ta jutud on saanud erinevaid auhindu ja nominatsioone. Tema sõber Tobias S. Buckell (1979) on 2000. aastal debüteerinud ulmekirjanik, kelle kontos on tänaseks kaheksa romaani ja üle 70 lühiproosapala. Lisaks fantaasiamaailmade kujutamisele on ta kirjutanud videomängude romaniseeringuid, kosmose- ja planeediseiklusi ning ökothrillereid ja kliimakatastroofilugusid.

Kirjastus: Fantaasia
Tõlkinud: Martin Kirotar, Maria Reile, Andreas Ardus, Tatjana Peetersoo
Kaanepilt: Meelis Krošetskin
Orpheuse Raamatukogu
Sarja koostaja: Raul Sulbi
296 lk


Maagia

Arvi Nikkarev

Märtsis ilmub müügile Skarabeuse uus raamat. Antoloogias Maagia on neljalt autorilt kuus lühiteost.

"Maagia" on esimene eestikeelne 21. sajandi vene ulme antoloogia.

Oleg Divovilühiromaanis "Reetur" (2000) kandub elfide ja örkide vaheline sõda Irreinilt üle paralleelmaailma, Maale.

Leonid Kaganovi jutus "Mul veab" (2006) on inimesed saanud võimaluse ajas rännata, kuid üksnes „hüpates“ tulevikku.

Maria Galina lühiromaanis "Pööripäev" (2011) on hülged inimeste kõrval teine arukas liik planeedil. Peategelasel, vaesel tütarlapsel, pole kolkalinnakeses mingit tulevikku... Aga kui ta polegi see, kelleks kõik teda peavad?

Svjatoslav Loginovi jutustuse "Roheline kuppel" (2013) tegevus toimub Cultownil. Sel planeedil pole politseid, kuritegevust ega ka valitsust, sest sellel on peremees. Planeet kuulub Joseph Culti gangsterisündikaadile ja seal elavad vanad, pensionile jäänud kurjategijad.

Kirjastus Skarabeus
Tõlkinud ja koostanud Arvi Nikkarev
344 lk


Domineeriv värv. Must

Koidu Ferreira

Paralleelmaailmast tagasi saabudes ootavad Cordeviat ees uued katsumused. Tema organismis leidub ikka veel Clay mürki, Bevis nõuab last ja päevavalgele tulevad nii mõnedki hästi hoitud saladused.
Ilmneb tõsine oht, et naabruses asuva baasi hävitanud teepiad kavatsevad rünnata Nancy baasi. Pääseda olendite eest, kellel on võime erinevateks loomadeks moonduda, on inimestele keeruliseks ülesandeks isegi siis, kui nad on peitunud sügavale maapõue.
Kui Clayl õnnestub ründajate plaanid apanusade abiga nurjata, ihaldab teise karja tulevane alfaisane Larry kättemaksu. Liisiametsa häving põhjustab pöördelisi muutusi ja Cordevia satub peenelt sepitsetud lõksu, kus pannakse proovile tema vastupanu ahvatlustele.
Kas Cordevia ikka tahab võrgutuste küüsist pääseda ja poja juurde jõuda, kui tema peale peetakse jahti ning kogu linn kubiseb ohtlikest mereelukatest? Kas ta suudab endale võita oma territooriumi ja lõpetada Clay armumängu?

“Domineeriv värv. Must” on neljast osast koosneva noortesarja teine osa. Esimene osa “Domineeriv värv. Tumepunane” ilmus kirjastuses Varrak 2017. aasta märtsis ja valiti 2018. aastal Tartus Lapsepõlve kirjandusauhinna nominendiks.

Romaani autor Koidu V. G. Ferreira on sündinud Eestis 1975 ja elab koos portugallasest abikaasa ning tütrega Prantsusmaal.

Kirjastus: Koidev OÜ
Pehmekaaneline, 480 lk


Maapõu (II osa)

Peter V. Brett

Ennemuistsetest aegadest luusisid öös verejanulised deemonid, hõrendades inimkonna laialipillatud riismeiks, keda kaitses pooleldi unustatud võlukunst. Siis kerkis esile kaks sangarit – lähedased kui vennad, aga lahutatud kibeda reetmise tõttu. Arlen Põldaja sai kuulsaks Maalingutega Mehena, temale tätoveeritud vägevad loitsumärgid võimaldasid lüüa deemoneid käsitsivõitluses. Võlujõuliste loitsurelvadega Jardir kuulutas enese Päästjaks, ammutõotatud ühendajaks, et juhtida inimsugu võidule Sharak Ka’s – viimses deemonitevastases sõjas.
Nüüd on Arleni, Jardiri ja Arleni naise Renna pingutused viia sõda deemonite juurde jõudnud haripunkti: algab rännak alla Maapõue, kurjuse lätetele, kus Deemonite Ema sigitab ammendamatut armeed. Nende teejuhiks on Alagai Ka, vangistatud riuklik deemonivürst, kelleta pole rajaleidmise lootust, kuid kelle usaldamine ähvardab minna kalliks maksma. Senikaua on maapinda asunud ründama sülem, ning Leeshal, Ineveral, Ragenil ja teistel tuleb mängu panna kogu oma vaprus üleüldise hävingu vältimiseks, sest saatusliku vastasseisu otsustav lõppjärk on käes.

„Maapõu”, mis ilmub eesti keeles kahes köites, on Peter V. Bretti viieosalise „Deemonite” sarja viimane jagu. Eelmised raamatud olid „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda”, „Päise päeva sõda” ja „Pealuutroon”.

Kirjastus: Varrak
Tõlkinud: Lauri Saaber
Pehmekaaneline, 360 lk


Vaimude labürint

Carlos Ruiz Zafon

„Vaimude labürint“ on ohtralt tunnustust pälvinud Hispaania kirjaniku Carlos Ruiz Zafóni tetraloogia „Unustatud raamatute surnuaed“ neljas ja viimane osa. Eelnevalt on romaanisarjas ilmunud „Tuule mäng“, „Ingli vari“ ja „Taeva vang“ (tlk Kai Aareleid).

Salapolitseis töötatud kakskümmend aastat on jätnud Alicia hinge armid ning ta palub oma ülemuselt Leandrolt luba erru minna. Enne aga tuleb tal lahendada viimane juhtum ja leida üles saladuslikul moel kadunud Hispaania kultuuri- ja haridusminister Mauricio Valls. Too oli Teise maailmasõja ajal vanglaülem Montjuïci kindluses, kus kandsid karistust paljud kirjanikud, nende seas lugejale romaanisarja varasematest osadest tuttavad David Martín ja Víctor Mataix. Nende kirjanike otsinguil kohtub Alicia Barcelona vanaraamatukaupmeeste Semperetega, kes, nagu selgub, tundsid kunagi ammu tema vanemaid. Koos elutormidest räsitud politseiniku Vargasega asub Alicia lahendama inimröövide ja mõrvadega pikitud salapärast juhtumit, mille käigus tuleb ilmsiks üha uusi võikaid üksikasju, kõik seotud Franco režiimi korruptsiooni ja kuritöödega.

Kirjastus: Varrak
Tõlkinud: Eva Kolli
Kõvakaaneline, 400 lk


Rooside ja okaste koda 2: Udu ja maru koda

Sarah J. Maas

New York Timesi ja USA Today müüduima kirjaniku Sarah J. Maasi köitev ja hingemattev uus seeria sulandab romantika, seikluse ja haldjatarkuse tema seni kõige unustamatumaks looks.

FEYRE ON SUREMATU.

Olles päästnud armastatud Tamlini nurjatu Haldjakuninganna käest, läheb ta tagasi Kevadkotta, nüüd juba suurhaldja väega. Ent Feyre ei suuda unustada hirmsaid tegusid, mida pani toime Tamlini rahva päästmiseks – ega kokkulepet, mille sõlmis Rhysandiga, kardetud Öökoja vürstiga.

Kui Feyret tõmmatakse üha sügavamale Rhysandi tumedasse poliitika ja kire võrku, kerkib pea kohale sõda. Ja kurjus, mis on märksa suurem kui iga kuninganna, ähvardab hävitada kõike, mille nimel Feyre on võidelnud. Ta peab astuma vastamisi oma minevikuga, leppima oma annetega ja otsustama oma saatuse.

Kirjastus: Pikoprint,
Tõlkinud: Mario Pulver
Pehmekaaneline, 637 lk


Öised valvused

Bonaventura

Bonaventura pseudonüümi taha peitunud Ernst August Friedrich Klingemann (1777–1831) tuvastati „Öiste valvuste“ autorina alles 1987. aastal. Mürgine satiir võimukandjate, kirikumeeste ja õigusemõistjate pihta on kohati nii terav, et pseudonüümi kasutamine võis olla ainus kaitse pihtasaanute õiglase pahameele vastu. Saatuse irooniana on see Klingemanni mahukast loomingust ainus ajale vastu pidanud teos.

Õuduskirjanduse klassikasse kuuluvad „Öised valvused“ esindavad romantilise vaimu ööpoolt, kus kurat on isaks, pruut hullumajast ning hauakaevajad koos ringihulkuvate vaimudega tavalisteks kaaskondlasteks.

Kujunduses on kasutatud Herbert Railtoni ja Bruno Goldschmitti graafikat.

Kirjastus: Ilmamaa
Tõlkinud: Mati Sirkel
Toimetanud: Urmas Tõnisson
Kõvakaaneline, 208 lk.

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0916)