Mängurikirjandust, ehk siis romaane, mille tegelased seiklevad ringi mingis mängus, on kirjutatud juba ammu ja päris palju. Minu enda eredaim mälestus sellest oli siiani Sergei Lukjanenko “Peegelduste labürint”. Hiljuti tegi suure tähelennu Ernest Cline´i “Valmistub esimene mängija”. Arvestades aina suurenevat inimeste hulka, kes mängivad ja fännavad erinevaid rollimänge, oli üsna ootuspärane, et varem või hiljem murrab rollimäng end kirjandusse ja nüüd viimaks ongi mängurikirjandus surunud end eraldi toolile teiste ulmekirjanduse alamžanrite seas.
LitRPG ehk Literary Role Playing Game on kirjandusžanr, mis seob kokku küberpungi ja klassikalise arvutirollimängu. Arvutimäng, mida peategelane selles loos mängib, on tegevuspaigana olulisel kohal ja pidevalt esitatakse peategelase mänguavatari kohta selliseid numbrilisi näitajaid nagu tugevus, tarkus, intelligents, õnn, mana hulk jne. See eristab LitRPG-d muudest arvutimänge või mängusarnaseid maailmu sisaldavatest lugudest. Samuti teavad vähemalt mõned tegelased, et nad mängivad mängu või on mängusarnases maailmas. Näiteks Sõrmuste Isand on J.R.R.Tolkieni fantaasiaromaan, kuid raamat inimestest, kes loovad omale avatarid ja seiklevad J.R.R.Tolkieni loodud maailma alusel tehtud mängus, on LitRPG-romaan.
Jaapanis murdis LitRPG massidesse noorteromaanisarja Sword Art Online väljatulekuga 2009 aastal, mida võibki Wikipedia andmetel pidada žanri hüppelise tõusu aastaks. Online fanfiction “Harry Potter and Natural 20” tõi LitRPG 2012 aastal ka lääne lugejate teadvusse.
Sword Art Online esimese osa kaanepilt
Kuigi senised üllitised ei eristanud ennast ametlikult muust küberpungi-alasest kirjandusest, siis sisulise poole pealt kasutasid nad loo jutustamiseks aga juba hoopis teist arsenali, kui senised virtuaalmaailmades seiklemise lood. Iga uus romaan aitas žanri parameetreid defineerida, kuid puudus veel nimi, mille järgi sellist kirjandust eristada. Kuigi LitRPG sünnimaaks oli Taiwan ning üles kasvatajaks Jaapan, siis nime sellele kirjanduslikule ilmingule andsid hoopis Venemaa kirjastused. 2012. aastal hakkas Venemaa suurim kirjastus EKSMO plaanima uut mitmeautorilist sarja, mis koondaks endasse tõusutrendi näitavat mängurikirjandust. Vene LitRPG isaks peetav Vassili Mahanenko väitel loodi sõna 2013. aastal ajurünnaku käigus tema, EKSMO teadusulme toimetaja Dmitri Malkini ja veel ühe LitRPG autori Alex Bobli poolt. Alates 2014. aastast on kirjastus EKSMO korraldanud LitRPG võistlusi ja avaldanud nende võidulugusid. Nüüdseks on ka Amazon-i online pood loonud LitRPG romaanide eristamiseks omaette kategooria.
Pean ütlema, et esialgu võõristasin ma kummalist žanrinime ja romaanide sisukirjeldused ei avaldanud ka tihti väga suurt muljet. Romaane lehitsedes hakkasid silma terved tulbad statistikat ja kuigi RPG on mu suur lemmik, tundus imelik lugeda raamatut, mille tegelaste põhiline siht on leveldada end üles. Kuid viimaks, olles ühel päeval uue ja huvitava ulme otsingul, proovisin leige huviga üht säärast mänguriraamatut lugeda. See oli suurepärane. Ma ei ole suur numbritulpade lugemise huviline ja lasin statistikutest tavaliselt vaid kiirelt pilguga üle, kuid kogu muu majandamine seal - vana mänguri süda läks soojaks elades kaasa tegelaste questide täitmisele ja mängumaailmas ellu jäämise püüetele. Lugedes haaras mind iga uue romaani ajal vastupandamatu soov tormata arvuti või playstationi taha ja hakata ka ise taas impeeriume looma või dungeone puhastama. Ja need romaanid ei piirdu ainult mõõga ja maagiaga, olemas on ka kosmoses või muus fantastilises paigas ja ajas toimuva tegevusega lugusid. On rõõm tõdeda, et ulmekirjanduse žanr areneb koos reaalse maailma arengutega aina edasi uute tulevike poole. Kiirustage head ulmelugejad - teie ees on avanenud uus vaimustav võimalus end verivärske ulmežanri abil viia teise aega ja ruumi ning mängida mänge viisil, mis praegu veel reaalses elus ei ole kahjuks võimalik.
