KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: keratosaurus (8. jaanuar)
Keskmise suurusega lihasööja saurus hilisest juura ajastust.
Elas Põhja-Ameerikas ja Pürenee poolsaarel, mis polnud veel Euroopaga
ühinenud. Pikkus 5½–7 m, kaal 418–700 kg, kõrgus 1,7–2 m. Jooksis
tagajalgadel, käed olid pisikesed ja mõnel liigil koguni nii väikesed,
et olid arvatavasti kaotanud haaramise võime. Nimi tuleb kreeka sõnadest
"keratos" (sarv) ja "sauros" (sisalik), aga mõnel
keratosauruse liigil sarve ei olnud, ainult mingid mügarad ninamikul.
Esimesed keratosauruse jäänused avastati 1883 ja avastaja kirjeldas
sarve sauruse kõige võimsama relvana. Edaspidi on sarve tähtsust järjest vähendatud, kuni tänapäeval kiputakse
arvama, et sarv oli keratosaurusel peamiselt ilu pärast ja sel juhul oli
see nähtavasti ilusat värvi. Vikipeedia arutab põhjalikult küsimust, kas
keratosaurus ja samal ajal samas kohas elanud kiskja allosaurus omavahel
kaklesid ka ja kui ei, siis miks.
https://en.wikipedia.org/wiki/Ceratosaurus
KUU ULMEAJAKIRI: USA ulmeajakirjade ajalugu kuni 1950.
aastani (11. jaanuar)
Esimeseks ulmeajakirjaks nimetab artikkel pulpajakirja
"Thrill book", mida ilmus 16 numbrit, kõik 1919. aastal.
Järgnes mõni aasta pausi, kuni 1923 hakkas ilmuma "Weird
Tales" ja 1926 "Amazing Stories", kummagi viimane number
ilmus 2014. Kokku on neid ajakirju 50, neist 38 hakkasid ilmuma enne USA
astumist maailmasõtta ja ainult 8 elasid maailmasõja üle. Tänapäeval ilmuvaks
loetakse neist 50 ajakirjast kõigest kaht: "Astounding Stories" ja
"The Magazine of Fantasy & Science Fiction" (kummalgi ilmus
viimane number 2017).
https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_US_science_fiction_and_fantasy_magazines_to_1950
KUU MAAL: "Nõidade sabat" ehk "Suur sokk"
(18. jaanuar)
Francisco Goya 1822. aasta maal. Saatan ilmub sokuna
sabatile. Goya oli maalimise ajal 75-aastane, elas üksi ning oli halva
tervisega ja suure hingepinge all. See kuulus mustade maalide sarja, kus
oli 14 maali, mis valmisid salaja: ta ei rääkinud neist kellelegi ega
pealkirjastanud neid. Pealkirjad pandi alles 1860-ndatel. Mustadeks
nimetatakse neid kõigepealt sellepärast, et nad olid tumedad ja sageli musta
taustaga, teiseks sellepärast, et nad kajastasid kunstniku musta
meeleolu ja Napoleoni sõdade järel arenenud pessimistlikku ilmavaadet. Saatan on vaimuliku
rõivastuses – see vihjab asjaolule, et pärast Napoleoni sõdu valitsesid
Hispaaniat ühiskonna kõige tagurlikumad kihid ja Goya pidas Hispaania
kirikut saatana teenistuses olevaks. Mäletate Edgar Allan Poe
"Kaevu ja pendlit"? Selle peategelane vaevleb Hispaania
inkvisitsiooni küüsis – Hispaania inkvisitsioon hukkas viimase inimese
1826. aastal. "Nõidade sabat" kannab sama meeleolu.
https://en.wikipedia.org/wiki/Witches%27_Sabbath_(The_Great_He-Goat)
KUU FILM: "San Junipero" (20. jaanuar)
Briti ulmesarja "Black mirror" 3. hooaja 4.
episood. Toimub California merekuurordis San Juniperos. Selgub, et see
on virtuaalreaalsus, kus surnud saavad jätkata igavest elu oma noorpõlve
kehas. Stsenaristi sõnul on lool kõige õnnelikum lõpp, mida üldse on
võimalik ette kujutada – arusaadavalt keegi ei jää ellu. "San
Junipero" nimetati 18 auhinna kandidaadiks, millest võitis pooled,
sealhulgas 2 BAFTA auhinda ja 2 "Emmyt", kandideeris ka "Hugole".
https://en.wikipedia.org/wiki/San_Junipero
KUU ARVUTIMÄNG: "Mario & Sonic olümpiamängudel"
(22. jaanuar)
Esimene mängude sarjast, kus Mario ja Sonic olümpiamängudel
osalevad. Valmis 2007, enne Pekingi olümpiat. Kriitika oli kahetine, aga
Nintendo ja Sega ei heitunud ning iga järgmise olümpia eel on valminud
uus spordimäng Mario ja Sonicuga. Järgmised ongi paremad olnud. Osa
kriitikast lähtub muidugi sellest, et Mario ja Sonic on tuntud platvormmängude
poolest, aga olümpiamängudel pole platvormmänge kusagilt võtta. See-eest
on peale üksikalade võimalikud ka näiteks 4×100 m teatejooks, 4×100 m
teateujumine ja korvpall.
https://en.wikipedia.org/wiki/Mario_%26_Sonic_at_the_Olympic_Games
KUU TEADUS: tuumareaktor ZETA (25. jaanuar)
Kuna meie ajakiri on juba sellise pealkirjaga, siis tutvustan
üht esimestest Suurbritannia tuumareaktoritest. See käivitus augustis
1957. Nimi on lühend sõnadest "Zero Energy Thermonuclear
Assembly", kusjuures "zero" kajastab seda, kui palju
toodetud energiast elektrivõrku läks. Samas propaganda oli kõva,
ajalehed kirjutasid ZETA-st ("Meie oma päike") suuremate pealkirjadega kui samal ajal üles lastud
sputnikust, aga sputnik polnud ka briti leiutis. Reaktor hoiti töökorras
kuni 1968. aasta septembrini ja reaktorihoone lammutati 2005/6. aastal.
https://en.wikipedia.org/wiki/ZETA_(fusion_reactor)
ESIMENE MÜTOLOOGIAPILT: "Püha Antoniuse kiusamine"
(5. jaanuar)
Michelangelo varaseim teadaolev maal. Kunstnik oli siis
kõigest 12- või 13-aastane. Ja vaat kuidas deemonid vaest püha Antoniust
kiusasid! Michelangelo oli ikka tõeline talent.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Michelangelo_Buonarroti_-_The_Torment_of_Saint_Anthony_-_Google_Art_Project.jpg
ESIMENE LOODUSEPILT: lõhe Larseni šelfiliustikus (6. jaanuar)
2016. aastal hakkas Antarktikas asuvast Larseni
šelfiliustikust eralduma 6000 km² suurune jääväli. Sihuke see pragu
alguses oli, vahel külmus kinni ja siis jälle rebenes. 10. ja 12. juuli
vahel 2017 eraldus jääväli lõplikult ja sai maailma kõige suuremaks
jäämäeks.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:LarsenC_photo_2016315_lrg.jpg
ESIMENE KOSMOSEPILT: Europa (8. jaanuar)
Europa on Jupiteri kuu, mida on hinnatud kõige Maa-sarnasemaks
kehaks Päikesesüsteemis (loomulikult pärast Maad). Värvid peaksid
vastama sellele, millisena inimsilm Europat tajuks. Selline Europa ongi:
pikad sirged praod ja ahelikud kuu pinda katvas jääkoores. Poolused on
vasakul ja paremal ning on selgelt sinakamad kui ekvaator; põhjuseks
arvatakse olevat jääkristallide suurus. Europa on alati Jupiteri poole
ühe küljega ja pildistatud on seda poolkera, mida jupiterlased kunagi ei
näe.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:PIA19048_realistic_color_Europa_mosaic_(alt).jpg
TEINE MÜTOLOOGIAPILT: "Peata ratsanik" (10. jaanuar)
John Quidori 1858. aasta maal Washington Irvingi 1820. aasta
lühijutu põhjal, mille tegevus olevat toimunud 1790. aastal. http://baas.ulme.ee/?autor=3573&teos=40684 Irving võttis peategelase nime Ichabod Crane
tegelikult elanud USA kolonelilt, kes oli igati patriootlik sõjaväelane.
Pildil põgeneb Crane valgel hobusel musta hobusega ratsutava peata
ratsaniku eest. Aga Mayne Reidi romaaniga "Peata ratsanik" pole siin
midagi pistmist.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:John_Quidor_-_The_Headless_Horseman_Pursuing_Ichabod_Crane_-_Google_Art_Project.jpg
KOLMAS MÜTOLOOGIAPILT: "Neitsi ja ükssarvik" (13.
jaanuar)
Dominichino maal 1604/5. aastast. Ükssarvikuga on siin Giulia
Farnese,kellel oli ükssarvikute vastu tõmme, vähemalt on teda
ükssarvikugakujutanud veel Luca Longhi ja Raffael. Kuid ise ta
voorusliku neitsi mõõtueriti välja ei andnud: maalimise ajal oli ta
30-aastane, 15 aastat tagasiabiellunud ja 4 aastat tagasi leseks jäänud.
1593 (19-aastaselt) hakkas tapaavsti Aleksander VI armukeseks. Samal
aastal nimetas Aleksanderkardinaliks Giulia venna, kes 1634 sai
paavstiks Paulus III nime all. 2011.aasta teleseriaalis oli Giulial
ühtlasi lesbisuhe paavsti tütre Lucreziaga,vähemalt koos nad elasid.
Giuliale sündis tütar Laura, aga pole teada, kasabielust või paavstist.
Kohe pärast maali valmimist, 1605. aastal paniGiulia oma tütre Laura
mehele (ma saan tüdruku vanuseks pulmade ajal kõigerohkem 11 aastat, see
meenutab Veskimehe loomingut) ja Laura päris omaseadusliku isa suguvõsa
varanduse.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:DomenichinounicornPalFarnese.jpg
TEINE LOODUSEPILT: vette kukkuva tilga põrge (18. jaanuar)
Kui tilk vette kukub, võivad lennata pritsmed. Siin on üks
neist pildilesaadud.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Water_drop_001.jpg
ESIMENE VANAFILM: trammisõit San Franciscos Turu tänaval (19.
jaanuar)
Tramm sõidab mööda sirget tänavat ja selle ees on
filmikaamera, aasta on 1906. Kestus 11½ minutit. Endalegi imestuseks
vaatasin igavust tundmatalõpuni. Niimoodi liigeldi linnas enne liikluseeskirjade
leiutamist. Kõike kohtas: jalakäijaid, jooksjaid, jalgrattureid,
hobuvankreid, tõldu,autosid, tramme ja trolle, ainult mootorrattaid
pole. Lähemalt uurides onautosid ainult 4, aga nad tiirutavad ümber
trammi, jätmaks muljet, justkuiolnuks San Franciscos tollal palju
autosid. See oli mõeldud propagandafilmiks, aga kaks nädalat hiljem tabas San
Franciscot maavärin,millega kaasnes tulekahju ja kõik filmitud majad
hävisid, erandiks sadamahoone, mis filmi alguses paistab kauguses ja
milleni lõpuks välja sõidetakse. (Mõni maja veel taastati.) Ametlikult
teatati 375 hukkunust,aga loendati ainult inimesi, hiinlasi põles sisse
umbkaudu teist samapalju. Tänavavõrk jäi samaks, viimane kui üks tänav
kannab tänapäeval sama nime kui 1906. aastal ja trammgi sõidab veel
mööda Turu tänavat, ainultselle sadamapoolne ots on muudetud jalakäijate
alaks ja tramm keerab üks kvartal enne sadamahoonet paremale.
https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3AA_Trip_Down_Market_Street_(High_Res).webm
ESIMENE LAEVAPILT: Läti miinitraaleri "Virsaitis"
vrakk (28. jaanuar)
"Virsaitis" oli Saksamaal 1916 ehitatud
miinitraaler, millest sai Läti laevastiku lipulaev (1921–1940). Ta
kuulus 2 korda sakslastele ja 2 korda kommunistidele, aga kõik need 4
perioodi jäid lühikeseks ja 3. detsembril 1941 uppus laev Soome lahes.
Eestlased leidsid ta sonariga üles ja pildistasid teda.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Miinitraaleri_%22Virsaitis%22_vrakk.jpg
KUU TAEVAVIDEO: virmalised Rahvusvahelisest Kosmosejaamast
nähtuna (30. jaanuar)
Rahvusvahelisest Kosmosejaamast paistavad paljud asjad
teisiti ja virmalised sealhulgas. Video kestab ainult 30 sekundit, nii
et soovitan. Filmitud lõunapoolkeral.
https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3AAurora_Australis.ogv
KUU LOEND: "Zootoopia" auhindade ja nominatsioonide
loend
Pole nagu kõige kuulsam ulmefilm? Aga auhindu ja
nominatsioone sai kümnete kaupa (loendasin 66), sealhulgas
"Oscari" ja "Kuldgloobuse" parima animatsiooni eest.
Kandideeris ka "Grammyle", "Saturnile" ja Teismeliste
Valiku auhinnale.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_accolades_received_by_Zootopia
PÄEVA MATERJAL COMMONSIS
TEINE KOSMOSEPILT: Taevane tulevärk, mille NASA avaldas
Hubble'i teleskoobi 25. aastapäeva ametliku pildina (1. jaanuar)
Pildil on tähetekkepiirkond Westerlund 2 ja see asub Kiilu
tähtkujus. Selle vanus on kõigest paar miljonit aastat ja läbimõõt 6–13
valgusaastat. Seal on 3 tuhat tähte, sealhulgas mõned Linnutee kõige
kuumematest, suurematest ja eredamatest tähtedest. Astronoomid uurivad
seda hoolega, et saada paremini aru tähtede tekkimisest.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:NASA_Unveils_Celestial_Fireworks_as_Official_Hubble_25th_Anniversary_Image.jpg
TEINE LAEVAPILT: "Krusenstern" (10. jaanuar)
Mäletate purjelaeva "Krusenstern", mille
kodusadamaks oli 1981–1991 Tallinn, aga tänapäeval Kaliningrad? Valmis
1926 ja kandis nime "Padua". 1938/9 püstitas tänini püsiva
purjelaevade ümbermaailmarekordi marsruudil Hamburg–Tšiili–Austraalia–Hamburg
8 kuu ja 23 päevaga. Osales 3 saksa mängufilmis, neist viimases 1944.
aastal. 1946 anti üle NSV Liidule ja aastail 1969–2007 osales ta veel 4
mängufilmis.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kruzenshtern_(ship,_1926)_-_S%C3%A8te_02.jpg
KUU SÜRREALISMIFOTO (16. jaanuar)
Kas see on kubistlik maal? Siiski mitte. Büroohoone fassaad
Saksamaal Põhja-Rein-Vestfaalis Münsteris.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:M%C3%BCnster,_Westdeutsche_Lotterie_--_2018_--_0417.jpg
KUU COSPLAY: Ciri (19. jaanuar)
Niimoodi näeb välja Geralti ja Yenneferi kasutütar Ciri, keda
kehastab modell Galina Žukovskaja.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ciri_Cosplay_(The_Witcher_3_Wild_Hunt)_%E2%80%A2_2.jpg
KUU SÜRREALISMIVIDEO: Kolm nanat (5. jaanuar)
Prantsuse skulptor Niki de Saint Phalle (1930–2002) valmistas
rõõmsaid sürrealistlikke skulptuure, nimetas neid nanadeks ja andis neile
naisenimed. Sophie, Caroline ja Charlotte on paigaldatud lähestikku Saksamaale
Hannoveri. Video kestab 65 sekundit.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Nanas.webm
TEINE VANAFILM: "Ohutus viimases järjekorras!" (10.
jaanuar)
1923. aasta komöödia, mis tegi Harold Lloydist tähe.
Tänapäevalgi mõnus vaadata. Kestab 1 tunni ja 13 minutit. Pealkiri
"Safety last!" on mitmetähenduslik, aga kui filmi läbi
vaatasin, siis tundus mulle kõige õigemana just sedasi tõlkida, sest
Lloyd vilistab igasugustele ohutusnõuetele nii pruudiga läbikäimisel kui
pilvelõhkuja otsa ronimisel ning kõik lõpeb hästi ainult seetõttu, et
tegu on komöödiaga.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Safety_Last_(1923).webm
KUU LOODUSEFILM: Pöörlev jääketas (17. jaanuar)
Walesi elanikud teatasid, et neil esineb huvitav
loodusnähtus: jões tiirlevad 30 cm läbimõõduga jääkettad. Seepeale
avastati Vana-Vigalast 20-meetrise läbimõõduga ketas. Vaevalt jõudsid
eestlased arvama hakata, et nende käes võiks olla maailmarekord, kui
ameeriklased leidsid Maine'is 91-meetrise läbimõõduga pöörleva jääketta. Aga video on
Eestist, pikkus 2 minutit. Kui te pole Vana-Vigala jääkettast varem
kuulnud, siis vaadake tingimata!
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Vana-vigala_spinning_ice_disk.webm
KOLMAS VANAFILM: "Meie külalislahkus" (26. jaanuar)
1923. aasta komöödia, mis tegi Buster Keatonist tähe.
Tänapäevalgi mõnus vaadata. Kestab 1 tunni ja 14 minutit. Busteri
kehastatud Willie McKay armuobjekti mängib Natalie Talmadge, kes oli
päriselus tema naine, üheaastast Williet filmi alguses mängib nende
vanem poeg ja koht leidub ka Busteri isale. Natalie oli võtete ajal teist korda rase ja
teda tuli ettevaatlikult filmida, et see väga välja ei paistaks. See jäi
naisele ja tema pojale viimaseks filmirolliks. Buster oli raudteefänn ja
lasi filmi jaoks ehitada mitu miili raudteed. Dublante ei kasutanud ta
kunagi ja tegi kõik trikid ise, sealjuures oleks ta kärestikus äärepealt
ära uppunud, kui kinnitusnöör purunes ja ta kõrgelt vette pudenes. Nagu
Keatoni 16 lühifilmis, mängis seekordki põhipahalast Joe Roberts, kes
aga sai võtete ajal rabanduse (on ka näha, et mõnes stseenis ei tundu ta
päris adekvaatsena) ja mõni kuu hiljem järgmise ning suri. Indias on 21.
sajandil sellest filmist tehtud kuus remeiki: kannada, telugu, hindi,
bengali, tamili ja malajalami keeles.
https://en.wikipedia.org/wiki/Our_Hospitality