Pahupidi pööratud
Alastair Reynolds

Briti moodsa kosmoseulme superstaari gootilikult sünge ulmeseiklus «Pahupidi pööratud» (Eversion) algab 18. sajandi viimastel aastatel laevareisiga purjekal Demeter, mis on Norra rannikut mööda põhja sõites teel salapärase laguuni suunas… Kui Plymouthist pärit laevaarst doktor Silas Coade järgmisel korral oma rahutust unest ärkab, on Demeter muutunud aurulaevaks, mis otsib salapärast jäist laguuni Patagoonia ranniku lähedal 19. sajandi lõpus… 20. sajandi alguses püüab dirižaabel Demeter leida saladuslikku jäist kanjonit Antarktikas ning vaid õhulaeva arst Silas Coade paistab mäletavat eelmisi reise või sellesama reisi eelmisi vorme…

Kauges tulevikus on kosmoselaev Demeter teel müstilise tulnukate artefakti ja inimkonna esimese võõrkontakti suunas… Ja alati on nende avastusreisi sihtkohas ees juba ühe teise uurimislaeva vrakk.

Tõlkinud Tatjana Peetersoo
Kaanepilt Liis Roden
Sari: Orpheuse Raamatukogu
304 lk

Tema silmnäo väravad, tema suu põlevad tõrvikud
Roger Zelazny

Roger Zelazny jutukogumik sisaldab viitteist lugu tema loomeperioodi algusest kuni aastani 1971. Siin on nii pikemaid, lühiromaani mõõdus lugusid (nagu näiteks 1965. aastal lühiromaani kategoorias Nebula võitnud nimilugu) kui napilt üle ühe lehekülje pikkuseid laaste.

Autor on tuntud oma oskuste poolest töödelda müüte ja asetada need kuhugi tulevikku või määratlematu asukohaga maailma, lisada neile midagi uut ja jutustada oma lugu nii, et see ka tänapäeva inimesele korda läheb.

Tõlkinud Juhan Habicht, Andrus Igalaan, Sash Veelma, Piret Frey ja Arvi Nikkarev.
Kaanepilt Liis Roden.
240 lk

Ruletimängija
Mircea Cărtărescu

Rumeenia ulmalise kirjanduse meistri Mircea Cărtărescu (sünd 1956) kolm novelli tema debüütteosest „Nostalgia“ juhatavad lugeja Bukaresti saladuslikesse tagahoovidesse ja maa-alustesse labürintidesse, kus kolm tegelast, kes on justkui elus mõistujutud, miksivad universumi rütme argise maagiaga: hulkur, kes viib Vene ruleti mängimise täiuseni ja paneb saatuse proovile, justkui eikuskilt välja ilmunud poiss, kes toob oma lugudega täiesti uued värvid kraavides mängivate laste ellu, ja arhitekt, kes avastab Dacia roolis istudes autopasuna tõelise jõu ja asub sellel komponeerima sfääride muusikat.

Väljandja: Kultuurileht.
Tõlkinud Riina Jesmin.
88 lk, hind 4,70.

Hannah naaseb pärast lahutust tööle Kummaliste Sõnumite toimetusse. Võiks ju arvata, et pärast hiljutisi sekeldusi surematute salaliidu, hiigelsuurte libahuntide ja nuhkimishimuliste silmamunadega lastakse toimetuserahval lõpuks teha rahulikult oma tööd – kajastada iseäralikku ja imelist kõikjalt maailmast –, kuid jälle on üleloomulikud jõud valinud välja just Manchesteri linna, kus seekord hakkab tulema teateid vampiiridest. See on seda ärritavam, et kõik teavad – vampiire pole olemas. Toimuv on mõistatuseks isegi vampiiridele endile, ja nii ei jäägi Hannah’l ja tema kolleegidel üle muud kui käärida käised üles, laadida vanaaegne püss küüslaugukastmes leotatud vaiaga ja asuda olukorda selgust tooma … „See võluv mees“ on teine osa paljukiidetud „Kummaliste Sõnumite“ raamatusarjast.

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Allan Eichenbaum
432 lk

KORDUSTRÜKK

Misery
Stephen King

Stephen Kingi „Misery“ kuulub põnevuskirjanduse klassikasse.
Kirjanik Paul Sheldoniga juhtub lumetormi ajal raske autoõnnetus. Sheldoni päästab endine haiglaõde Annie Wilkes, tema „fänn number üks“, kes viib ta kõrvalisse majja paranema. Sheldon on saanud kuulsaks romantiliste romaanidega aadlidaam Misery Chastainist. Annie ootab innuga uue Misery-raamatu ilmumist. Kui ta on selle läbi lugenud ja avastanud, et Misery lõpus sureb, haarab teda tohutu raev ning ta otsustab, et Paul jääb tema juurde seniks, kuni Misery on uuesti ellu äratatud. „Ergutamiseks“ on tal mitmesuguseid võtteid: süstlad ja sünnipäevatort …
„Misery“ kirjutamiseks sai King inspiratsiooni Evelyn Waugh’ lühijutust „Mees, kes armastas Dickensit“, mis räägib mehest, keda Lõuna-Ameerika suguvõsapealik vangis hoiab. Pealik armastab nimelt Charles Dickensi lugusid ja sunnib meest neid endale ette lugema. Kingi hakkas huvitama, kuidas oleks, kui vangis hoitaks Dickensit ennast.
„Misery“ lahkab kirjanikuameti varjupooli. Kirjutamises nähakse puuri, millesse kirjanik vabatahtlikult astub. Paul Sheldon võrdleb end kauni Šeherezadega „Tuhande ja ühe öö“ raamjutustusest – igal ööl jutustas naine sultanile uue loo, et oma hukkamist edasi lükata.